JŪNIJS
04.06.2023. | Ako piemiņas diena Daugavas lībiešu brīvības cīņu un Mārtiņsalas lībiešu vecākā Ako vadītās 1206. gada sacelšanās pret krustnešiem atceres pasākums Salaspilī. Koris “Lōja”. |
06.–08.2023. | Izstādes Lībiešu tautas namā: “Jānim Beltem –130” un “Līvu krasta senie stāsti” (I. Ozoliņa) Līvu (lībiešu) savienība. |
MAIJS
05.05.2023. | Lībiešu tautas nama vasaras sezonas atklāšana Trīs ozolu svētki – piemiņas pasākums veltījums Pēterim Dambergam (1909–1987), Mazirbe. Līvu (lībiešu) savienība. |
Liivi pärandi päev
Esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, mis sel aastal langeb 26. märtsile, tähistatakse piirkondades, kus liivlased kunagi elasid, esmakordselt liivi pärandi päeva.
Liivlased on Läti jaoks ainulaadse väärtusega: nad on teine põlisrahvas ja ammused elanikud, kes on säilitanud oma keelelise ja kultuurilise eripära tänaseni. Liivi pärand aga ulatub oluliselt sügavamale ja on oluliselt laiem: liivlased, kelle asualad on kunagi katnud ligi kolmandiku Läti alast, on aastatuhandete jooksul andnud olulise panuse läti keele, Läti rahva, selle identiteedi, Läti riigi ja selle sümbolite kujunemisse.
Liivi juured on sügaval üle terve Läti ja eriti neis piirkondades, kus liivlased kunagi elasid. Seda on näha keeles, eriti läti keele liivi murdes, kohanimedes, linnamägedes, pühakohtades ja kommetes. Selleks, et aidata kunagistel liivlaste asustatud aladel teadvustada ja tõsta esile oma liivi juuri, otsida ja luua liivipärast oma piirkonnas, rõhutada seda üritustel ja igapäevaelus, on Läti Ülikooli Liivi Instituut koostöös UNESCO Läti rahvusliku komisjoniga ja Läti rahvusliku kultuurikeskusega 2023. aasta kuulutanud liivi pärandi aastaks.
Üks pärandi aasta kesksetest sündmustest on liivi pärandi päev: sel aastal pannakse alus traditsioonile, mille sümboolseks eesmärgiks on mälestada ja austada liivi juuri Läti piirkondades. Sel päeval kutsume üles heiskama liivi rohe-valge-sinised lipud ja kasutama neid värve piirkondade tähtsates paikades, eriti liivlastega seotud paikades. Samuti kutsume osa saama liivi lindude äratamise rituaalist, mille juured ulatuvad kaugesse minevikku ja mida sel aastal viiakse läbi mitmel pool Lätis.
Lindude äratamine on ammune traditsioon, mis iseloomustab just liivlasi. See on seotud läänemeresoome – liivlaste, eestlaste, soomlaste, karjalaste ja teiste – müütilise ettekujutusega maailma tekkimise kohta veelinnu munast. Seetõttu on linnusümboleid kasutatud ehetes, näiteks on laialt tuntud niinimetatud „liivi linnud“ ehk ripatsid, mida arheoloogid on leidnud paikadest, kus liivlased kunagi elasid. Linde on kujutatud ka kaljujoonistel Karjalas, Soomes ja mujal. Lindude äratamine, millega liivlased tähistavad aasta algust ja kõige elusa ärkamist, on selle ammuse müüdi kaja. Komme on tekkinud uskumusest, et rändlinnud ei lenda sügisel ära, vaid veedavad talve mere, jõe, järve põhjas või kaldal ning kevadel tuleb need taas äratada. Pikema kirjelduse sellest traditsioonist, laulusõnad ja -viisi leiate Baiba Šuvcāne artiklist, millele on lisatud ka video kombe kohta.
Liivi pärandi aastal äratatakse linde Kūolka neemel, Salaspilsis, Riias, Turaidas ja Pāles. Liivi lippe ja värve võib sel päeval näha mitmel pool Lätis: asutuste hoonete juures ning liivlastega seotud paikades.
Kutsume igaüht osalema liivi pärandi päeva üritustel ja andma meile teada paikadest, kus on kavas linde äratada või mida on kavas liivi värvidega ehtida, et võiksime lisada need ürituste kaardile.